Aprillis, kui rohi veel õieti tärganud pole, hakkab õitsema katkujuur. Püstises lillakaspunases õisikus avanevad esmalt ülemised õied, seejärel ka alumised. Ühe esimese kevadise meetaimena meelitab õitsev katkujuur putukaid ligi. Nii oli ka tol päeval, kui pildi tegin.

Aastatega on mul ringi liikudes kujunenud kindlad kohad, kus metsaservadel või kraavikallastel katkujuure kolooniaid paiknemas tean. Just nimelt kolooniaid, sest taim paljuneb risoomide abil ning laiendab järjest oma territooriumi. Looduses see sobib, samas koduaedadesse tooduna võib katkujuur suvel teisi taimi lämmatama hakata ja laiali levides tülikaks osutuda.

Pärast õitsemist ilmuvad lehed ning suvel katab katkujuure kolooniat võimas kobrulehe taoliste hiiglaslike roheliste lehtede kogum. Nende all ei jää enam teistele piisavalt valgust ega eluruumi.

Olen peaaegu igal kevadel mõne rea katkujuurele pühendanud, sest temast ei saa märkamata mööda minna. Kevadised õied tunduvad pärast pikka talve alati need kõige oodatumad ja ilusamad olevat.