Kevadised emotsioonid


Üle pika aja ometi üks rõõmus päev! Omakandi noormees Tanel Kangert võitis Itaalias Trentino velotuuri 3.etapi ja tõusis üldarvestuses teisele kohale. Jälgisin üle 200 km pikkuse etapi viimaseid 20 km interneti kaudu, sest isegi Eurosport teles seda üle ei kandnud. Kui ekraanile ilmus kiri, et Kangert attacs ja kui lõpuks wins 10 sec, siis oli põhjust hõisata. Sõidu lõppedes helistasin kohe Taneli emale, et talle poja suurepärase tulemuse puhul õnne soovida. Õnnitleda tuleb ka Taneli esimest treenerit Vändra aegadelt, Erich Pernerit. Uhke tunne, kui kodukandi sportlaste nimed rahvusvahelist tuntust koguvad ja veelgi enam sportlasel endal, kui finišijoonel võtjana käed üles tõsta saab.

Enne spordielamusi käisin metsas ja peatusin korraks metsaistutajate juures. Samal ajal, kui Tartus peetakse erametsaomanike jututubasid – koosolekuid ja konverentse – panevad nobedad metsaistutajad lageraielankidele uusi kuusetaimi mulda. Pildid on tehtud meie metsaühistu liikme maadel, kus maapinna ettevalmistus tehtud ja kuusetaimed pärit kohaliku taimekasvataja käest. Ikka sama pere taimeaiast, kust minagi 11 aastat järjest, aastail 2002 kuni 2012, igal kevadel taimed sain. Vahepeal olen tegelenud rohkem noore metsa hoolduse ja valgustusraietega, kuid tuleval kevadel tahaksin taas veidi metsa istutada.

Oma metsas taimede mulda panemist ei tohi võtta kui tüütut kohustust, kevadine metsaistutamine on emotsionaalne tegevus, uue loomine, tulevikule mõtlemine.