Et aga koprad nüüd vastu talve agaralt on oma valdusi laiendama asunud, avastasin mõni päev tagasi juba uues kohas. Minu maa ja riigimetsa vahel asuva kraavi ääres oli puid langetatud, kümmekond remmelgat ja haaba on alt ringratast liivakella kujuliseks näritud, kuid veel püsti, ootamas viimaseid hambatäisi ja sobivat tuult, et siis maha prantsatada. Neil puudel, mis juba maas või vees, on tüved kooritud ning ladvaoksad ära viidud.

See kraav suubub suuremasse kraavi, mis peaks veed edasi jõkke viima. Enne suurde kraavi jõudmist on truup, mis suvel tavaliselt kuival seisab. Nüüd aga pole kummastki otsast toru üldse näha, suur kraav on ääreni täis ja vesi peaaegu seisab. Teiselpool kraavi on Rapla maakond ja riigimetsa haavanoorendik.

Suures kraavis on vesi praegu ligi paar meetrit sügav ja seal on kobrastel üsna ohutu liigelda. Toitu saab mõlemalt poolt vett.

Tammideni ma sel päeval ei läinud, jätan järgmiseks korraks, kui droonimees tuleb ning õhust täieliku ülevaate tammidest ja pesakuhilatest saame.

Minu meelest elutseb suurel kraavil rohkem kui üks pesakond kopraid, sest mõnisada meetrit ülesvoolu metsasihi ääres on teine paisude kaskaad ja pesakuhil juba varasemast ajast olemas. Jõe suunal allavoolu peaks kusagil paisu juures teine ka olema. Seal, minu maal vääriselupaigana arvel olevalt eraldiselt on ka haabu langetatud ja kooritud. Aegajalt käiakse piki jõge ka suuremate puude koort proovimas, kuid jõge pole koprad sel aastal vist
tammiga sulgeda proovinud. Varasematel aegadel olid tammid jõel tavaline nähtus. Kraavidele koliti ümber alles hiljuti.

Seda kõike, lisaks veel vanajõe sonne vääriselupaiga alal tahakski õhust lennumasinaga näha. Lehtedeta aastaajal on kõige mõistlikum sellist lendu leha. Suvel varjavad põõsad ja lehtpuud vaate täielikult.