Kogunemise ja minemise aeg

Sügis tõi jaheduse, vihma ja tuule. Sookured lähevad, põhja poolt tulevad haned-lagled, et siin vahepeatusi teha. On põhjust sagedamini taeva poole vaadata.

Lahkumas on ka hilised kuldnokad, kes tuhandete kaupa parvedesse kogunenult käivad veel põldudel toitumas ja puhkavad traatidel. Aiad, kus pojad üles kasvatati, on ammu maha jäetud. Noorlinnud lõid varakult vanadest lahku ja hakkasid kohe omaette parvedesse hoidma.

Piltidel olevaid kuldnokki nägin külatee ääres traatidel, kõigil nokad ühes suunas. Kuldnokkade sügissulestik on üleni tähniline ja noortel kaelaosa heledam kui vanalindudel. Suvel on noored helepruuni värvi. Kevadise kuldnokaga, keda läikivmustana oleme harjunud nägema, justkui polekski neil sarnasust.

Kuldnokk on rändlind. Lahkutakse suurte parvedena koos, esimesed lähevad juba juuli lõpus, viimased oktoobris. Meil pesitsevad linnud talvituvad Lõuna-Euroopas. Üksikud linnud võivad ka siia jääda. Kuldnokk toitub maapinnal tõukudest, vihmaussidest, mardikatest ning püüab õhust putukaid, kuid olude sunnil lepib ka taimse toiduga, nagu seemned, pungad, võrsed. Meie kutsume kuldnokka kevadekuulutajaks, peamiselt tema varase saabumise ja laulu pärast.