Konnakotkad asuvad lõuna poole teele

On septembri keskpaik ja meil pesitsevad väike-konnakotkad sätivad end pikale sügisrändele Aafrikasse. Osa kotkaid, eeskätt pojad välja haudunud ja nende eest pikalt hoolt kandnud emaslinnud, lahkuvad varem kui isased ja noorlinnud. Rändekaardi järgi ongi mitmed Eestis pesitsenud ning satelliitsaatjat kandvad kotkad hakanud lõuna poole lendama.

Ehkki ligi nädala jagu pole ma oma metsas pesitsevaid kotkaid ega ka nende noort poega enam kohanud, nägin ma kodukülas, kus kombain väikselt põllulapilt suvinisu koristas, seal lendamas nii hiireviud kui väike-konnakotkast. Õhtu eel ei andnud süda rahu ning sõitsin samasse kohta tagasi, kaamera kaasas. Kombainid olid kilomeetri jagu ettepoole ümber kolinud, kuid kotkas oli kõrrepõllu serva kuuse otsas passima jäänud.

Mind vaimustab, kui külma närviga võib üks kotkas suhtuda paarikümne meetri kaugusel seisma jäänud autosse ja sealt välja piiluvasse inimesesse. Seda ei kannataks välja ükski hiireviu, rongast rääkimata. Kotka pilk oli suunatud hoopis sinna, kuhu kombainid olid edasi liikunud. Kus vilja võetakse, seal lippavad ka hiired, väike-konnakotkaste põhitoit.

On aeg jätta meie konnakotkastega hüvasti ning soovida neile turvalist rännuteed üle sõjakollete ja vaenujalal rahvaste. Lennake kõrgelt, jääge arutult paugutavatele püssimeestele nähtamatuks ning tulge kevadel taas koju tagasi!