Konnakullesed ja vesijooksik

Käisin jälle konnakulleste lompi vaatamas. Eelmisest käigust ja piltidest on 12 päeva möödas. Kullesed on alles, suuremaks ja ümmarguseks kasvanud ning teise nurka koondunud. Kindlasti ei ole neid enam sama palju kui eelmisel korral.

Suurest puntrast eraldi ujuvad ringi mõned tragimad, kes arengus on teistest ette jõudnud. Looduses on ikka nii, et tugevamad jäävad ellu. Vaenlastelgi pole mõtet üksikut ujujat taga ajama hakata, kui suurest pundist võib terve suutäie korraga kätte saada. Loodetavasti just neist kullestest, kes varakult iseseisvalt hakkama saavad, kasvavadki päris konnad.

Lombi pinnal oli teisi olendeid ka, näiteks „vee peal kõndija“ ehk vesijooksik. Lugesin, et vesijooksikud toituvad sääsevastsetest, seega hoolitsevad, et vereimejaid putukaid meil üleliia palju ei saaks.

Pildile jäid nii konnakullesed kui ka üks pikkade koibadega vesijooksik.