Külm, nii külm…

Kõik on praegu teisiti kui varem ja muutunud eluga krõbekülmal jaanuarikuul tuleb vähehaaval harjuda, uusi mõtteid ja eesmärke otsida. Metsapildid on pärit veel vanast aastast, sest uusi, mida lugude juurde panna, pole jõudnud teha. Õues on praegu harjumatult külm, loodus lumest valge ja taevas helge.

Enne uut aastat lund veel polnud, kui kodumetsas kõige suuremaid ja vanemaid puid vaatamas käisin. Üks pahaga sanglepp kutsus end imetlema. Olin mõni aeg varem märkinud ära, kustmaalt peaks kulgema lageraielangi piir ning lasknud ka alusmetsa võsa töömehel maha võtta. Sanglepp ja üle 120-aastased männid oleksid raiest välja jäänud. Eraldis ise on suurem, raiesse mõõtsin sellest poole. Ükski seadus ei sunni kogu eraldist korraga maha võtma.

Hetkel aga on raieplaan siiski edasi lükkunud ja pole midagi katki, kui sel talvel see üleüldse tegemata jääb. Palki võetakse saeveskites praegu piiratud kogustes vastu, lepingulistel partneritelgi koormate arv kuus limiteeritud, sest lao tagavarad on suured. Väikeomanikel sinna vahele pääseda pole lihtne. Paberi- ja küttepuu müük on samuti üsna keeruline. Suuremad omanikud püüavad külma aega kasutada raietöödeks oma märgades metsades, kuhu ligipääs ongi võimalik vaid külmunud maaga.
Minul pole kiiret kuhugi, jälgin rahulikult puiduturu olukorda ja ilmamuutusi, igaks juhuks lasen metsaveotee siiski traktoriga üle tallata, et märjemad kohad kõvaks külmuksid ning jään oma võimalust passima. Külmaga on hea ka lihtsalt kodus istuda, lindude söögimaja külastajaid jälgida, ahju kütta ja kirjatöid teha, sekka ehk ka mõne metsaretke teha.