Künnapuid ei kasva meil kuigi palju


Künnapuid ei kasva meil kuigi palju

Arvatakse, et vanasti kasvas Eestis künnapuid rohkem, kuid väärtusliku ja tugeva puidu pärast raiuti neid agarasti ning valmistati tarbeesemeid ja hoburiistu. Praegu on künnapuu looduskaitse all, sest looduslikult pole neid kuigi palju järele jäänud. Parkides või aedades kasvavad enamasti ikka inimese istutatud künnapuud.

Künnapuu laiemalt levinud sugulane on harilik jalakas ning alalõpmata tekitab segadust kahe sarnase liigi määramine. Lisaks mitmel pool kirjeldatud määramistunnustele olen märganud, et hea on künnapuud metsas üles leida hilissügisel, kui suurem osa teistest lehtpuudest on oma lehed maha ajanud, kuid künnapuu kollased lehed püsivad kauem puus ning torkavad siis hästi silma. Sellist puud tasub lähemalt uurima minna. Nii olengi mitu noort künnapuud jõe lähedalt leidnud. Tema sugulane jalakas pillab lehed varem maha ja need on pigem pruunikaks tõmbunud, mitte kollased nagu künnapuul.

Looduslikke künnapuid olen näinud Pedja jõe käärus, kus puud on märkimisväärse suurusega, aga samuti Luua metsanduslikul õpperajal käies. Ega ma Eestis erilisi puid otsides palju ringi liikunud polegi, esmajoones olen püüdnud oma metsaga põhjalikku tutvust teha.

Juuresolev pilt künnapuust on tehtud mu sünnikodu metsas. Leidsin ta neli-viis aastat tagasi kuusenoorendiku ja kiviaia vahelisest lepikust. Puu on kõrval kasvavatest üksjagu võimsam ja mis veelgi tähtsam – sel künnapuul on ümberringi mitukümmend tillukest poega. Kaunistasin nad üle-eelmisel sügisel kõik punaste lindikestega ära, et vajadusel ümber istutada saaks. Osa ongi teise kohta ümberasustatud.

Künnapuu tahab rammusat ja niisket mulda ning seda minu kodumetsas ja ka kaugemal jõe ääres leidub. Jõe ääres kasvab rohkesti veel harilikku jalakat, kuid haigused (jalakasurm) on neid ridamisi jalust murdnud. Pole seadnud eesmärgiks jalakat või künnapuud puidu saamise eesmärgil kasvatada, lihtsalt meeldib liigiline mitmekesisus, veelgi rohkem aga avastamisrõõm. Krõbekülmad talved jäävad meil järjest haruldasemaks, see muudab looduslikud tingimused ka künnapuule sobivamaks.