Küttepuud

Mul on kombeks, et kahe aasta kuivad küttepuud peavad eest võtta olema. Enamasti oleme küttepuid talvel teinud, kevadel lõhkunud ja riita kuivama pannud. Sel korral õnnestus puud teha juba hilissügisel. Peaasi, et lehed oleksid maas ja mahlad enam ei liiguks. Läinud nädalal said notid tükeldatud ja lõhkumine on pooleli. Kui lumeta detsembrit peab, ehk jõuame vana aasta sees ka riita laduda, siis pääsevad juba esimesed kevadtuuled kohe halge kuivatama.

Ma pole viitsinud uurida, kui palju müüjad kuivade halgude ruumist koos kojutoomisega küsivad. Oma puud olen seni oma metsast saanud. Kuid enne ahjusuu ette tassimist läbivad halud terve rea toiminguid ja käivad palju kordi käte vahelt läbi. Kui oma perega pole kõike võimalik teha ja peab saagijaid, vedajaid, tükeldajaid ja lõhkujaid palkama, siis lähevad ka oma metsast saadud küttepuud üsna palju maksma. Need, kes ostes küttepuid kalliks peavad, võiksid teada, kui palju vaeva ühe kuiva halu saamiseks kulub.

Kui hästi läheb ja mets laoplatsist eriti kaugel ei ole, siis langetamine, laasimine, järkamine ja 3-meetriste kokkuvedu õnnestub 13-15 euriga tihumeeter. Kui notid laoplatsil tükeldada, lõhkuda ja halud riita kuivama laduda, siis saavad tihumeetritest juba ruumimeetrid, millega oma ahju köetakse või mida ostjale müüakse. Kui mitu ruumi küttepuid saab näiteks minu 20 tihumeetrist platsile toodud nottidest, võib ju tabeli järgi arvutada küll, kuid tegelik kogus selgub ikka hiljem riitasid mõõtes.

Samal ajal võib välja arvutada ka ühe ruumi hinna, liites kõik rahalised kulutused kokku ja jagades selle välja tulnud ruumimeetritega. Küttepuu ruumimeetri tegelik hind eeldaks veel kasvava metsa maksumuse (kännuraha) lisamist, mida oma tarbeks mõeldud küttepuude puhul keegi vaevalt teeb. Need, kes ostjatena küttepuid kalliks peavad, võiksid teada, et halupuude hind sisaldab päris palju käsitsitööd, samuti kännuraha (ehk metsaomaniku tulu), mootorikütust, tehnikat ja transporti.