Siinne pilt kuusikust on tehtud täpselt 5 aastat tagasi, 21.03.2011. See ei ole minu metsa pilt, samast kandist aga küll. Et juhtusin oma pildipangast leidma täpselt tänase kuupäevaga vana foto, oli juhuslik kokkulangemine. Otsisin pilti, sest järjest enam on kuulda mõtteid, et kuusemetsade raievanust tuleks viljakates kasvukohtades alandada. Minul on selle kohta oma arvamus ja see ütleb, et küpsed kuusikud on otsa saamas. Raievanuse alandamise ideest aga kumab läbi metsamajandajate tellimus.
Pildil oleva kuusiku vanus 2011.a. oli 65 a., sinilille kasvukohatüüp, puude kõrgus 25 meetrit ning koosseisus 92% kuuske. Seega sihvakas puht-kuusik, mida siinkandis palju polegi. Tulevikus ehk võib kuusikuid juurde tekkida, kui omanikud kuusekultuure rajaksid, järjekindlalt noorendikke hooldaksid ja neid puistuteks kujundaksid.
Seda kuusikut me enam külatee äärest ei leia, sügisel võeti maha. Näete siis, seadus võimaldab alla 80 a. vanustes kuusikutes ka praegu lageraiet teha küll, sest peale vanuse saab raiet taotleda veel puistu muude näitajate järgi. Need, kes metsade majandamisest elatuvad, töölistele palka ja liisinguid maksavad, on väga hästi kursis, mida metsaseadus ja majandamise eeskirjad võimaldavad.
Tavaline väikeomanik, keda on tublisti üle 100 tuhande ja keda hiljuti ajalehes Maa Elu passiivseteks majandajateks tituleeriti, omavad erametsamaadest küll 65%, kuid mets ei ole nende jaoks peamine elatusallikas ning puudub vajadus olla kursis seaduse nüanssidega. Metsa omamisel on paljude inimeste jaoks hoopis teised eesmärgid kui majandusliku tulu saamine. Juriidilisi isikuid (firmad) on arvuliselt alla 6 tuhande, nende omandis on 35% metsamaast. Just nemad ongi aktiivsed metsamajandajad ja teavad kõiki peensusi, mis rohkem raiuda võimaldavad.
Raiumist ja puidu müüki millegipärast nimetataksegi aktiivseks majandamiseks, sest see paistab välja, raha liigub. Omanik, kes vaikselt oma alla 10 ha suurusest metsatükist leppi küttepuudeks raiub või vähehaaval noort metsa, sealhulgas ka tulevasi kuusikuid kujundab, seda peetakse passiivseks metsamajandajaks, sest raha ei liigutata, riigimakse (v.a. maamaks) ei laeku.
Mina pean end erametsaomanikuna keskmikuks. Kindlaks sissetulekuks on pension, abiks mõned renditulud ja lepingulised tasud. Vana metsa raiun harva, kui on vaja tekitada käivet, et hoida noore metsa hooldust ja kujundusraiete kulusid tasakaalus. On oluline jälgida, et metsa tagavara aastatega hüppeliselt ei väheneks ja et lehtpuuvõsa asemel kasvaks rohkem sihvakaid kuusikuid.
