Kuusk on elujõuline puuliik
Hakkan päriselt uskuma, et õigus on neil, kes ennustavad, et kui meie vöötmes lasta metsal metsikult, ilma inimese vahelesekkumiseta olla või jätta põllud harimata, siis pärast esmalt kasvama läinud kiirekasvuliste lehtpuude surma ja kõdunemist vallutavad tulevikus maa lõpuks kuused. Kujutame näiteks ette aega, mil inimesi siin enam pole ja metsa ka ei raiuta.
Kui anda võimalus kuusel vabalt oma seemneid pillutada, siis täidavad tärkavad taimed tõepoolest iga võimaliku tühimiku. Olen näinud, kuidas kümne sentimeetri pikkused kuused katavad külg-külje kõrval kasvades maad nagu roheline muru. Kõigist neist suuri puid ei tule, sest karmis konkurentsis toidu ja valguse pärast jäävad ellu vaid tugevamad, nõrgad lämmatatakse. Võrdlen seda kotka pesapoegade ellujäämisheitlusega – ainult tugevam saab võimaluse suureks kasvada. Looduses käibki pidev olelusvõitlus ellujäämise nimel.
Praeguse valdavalt lageraie meetodit harrastava metsamajandamise ajastul ja suurte lankide tekitamise korral, on üsna keeruline loota, et kuusemets uueneks seal looduslikul teel. Looduslik uuendus tärkab vaid siis, kui tühjaks raiutud kohad pole suured ja kui nende lähedusse on jäänud piisavalt palju käbisid kandvaid vanu kuuski. Looduslikuks uuenemiseks sobivad näiteks häil- või aegjärkne raie. Aga kuna kõik aastad pole käbiaastad, siis vahel õnnestub looduslik seemnekülv alles mitme aasta möödudes.
Seega peetakse parimaks uuendamise võtteks ikkagi istutamist, mis sobib kindlasti suuremate lageraiealade korral. Väikse metsa omanikud, kel pole kibelust korraga suuri lageraielanke tekitada, võiksid katsetada säästlikumaid raieviise ning silmas pidada ka käbiaastate tsüklit. Eriti puudutab see neid, kel on plaan oma metsa pikema perspektiiviga majandada ning see heas seisus oma järeltulijatele edasi pärandada. Tasa ja targu toimetamise eest kingib loodus omanikule uue põlvkonna kuusemetsa.
Pildil olev noorendik minu metsas on loodustekkeline, ise nimetangi seda looduse kingituseks. Hiljuti lõikasime noorendiku vahelt harvalt kasvanud suured kased välja, ilma et järelkasvule sellest kurja oleks tekitanud. Kuused-männid kasvavad seal külg-külje kõrval ja neid on praegu rohkem kui mõistlik oleks. Mõne aja pärast peab kehvemad välja lõikama, et elujõulistele rohkem valgust ja toitu jääks.
