Märkasin, et ühel luigel oli sinakas kaelarõngas, kuid kuna linnud olid põllu tagaservas, siis numbrite nägemiseks jäid nad liiga kaugeks. Tean, et kõik rõngastuskeskused (meil Matsalu) on huvitatud taasleidude teatamisest, kuid selleks, et rõnga number ära lugeda, oleks pidanud puhkavaid linde põllule häirima minema. Mõnikord õnnestub luiki ka lähemalt näha ja kaamera abiga isegi rõnga numbrid fikseerida. Tõsistel linnuvaatlejatel on selleks võimsad vaatlustorud. Rõngastatud linnust teatamisel on rahvusvaheline teaduslik tähtsus, selle abil selgitatakse eri liiki lindude rändeteekondi, nende peatumis- ja pesitsuspaikasid.

Ebaharilikult vara rändele asunud laululuiged võivad olla ka vähesed suvel Eestisse jäänud või siin pesitsenud linnud. Samamoodi võisid esimesed rändajad saabuda ka näiteks Lõuna-Soomest. Põhjapoolsete luikede suurearvulise rändeni peaks vast kuu jagu aega olema. Kuid mine seda ilma tea, vanasõnagi ütleb: luiged läinud, lumi maas.

Praegu on liikvel ka lõuna poole suunduvad sookured. Kui varahommikul enne päikesetõusu rabasse minna, siis ehk õnnestuks sookurgi ka kuulda või isegi näha.