Leili metsalood | Erametsanduse heast tavast

See oli Rakvere metsaühistu ja selle üldkoosolek, kes 2005.a. võtsid vastu oma tegevuse ja metsamajandamise põhimõtteks metsaomanike endi poolt sõnastatud Erametsanduse Hea Tava, mis kehtib metsaühistus tänaseni.

Nädalavahetusel oli võimalik käia tutvumas Rakvere metsaühistu eelmise juhi, erametsaomanik Lauri Salumäe talu ja metsaga, kes tunnistati 2018.a. üle-eestilisel konkursil parimaks erametsaomanikuks.

Ma ei tea teisi metsaomanike organisatsioone, kes oleks sel viisil sõnastanud ja kirja pannud oma põhimõtted ning nendest oma tegevuses lähtunud. Järgnevalt mõned nopped Rakvere metsaühistus kehtivast Erametsanduse heast tavast:

* Puidu saamise kõrval on võimalik säilitada ka erametsa loodusväärtusi. Väga tähtis on, et tulevastele põlvedele jääks kasutamiseks väärtuslikum mets kui meil see hetkel on.

* Erametsa heaperemehelik majandamine peaks olema maakeskne, st. et „maa on korras“ ning metsamaa on pidevalt kaetud metsaga.

* Metsa raiemaht üldiselt ei tohi ületada juurdekasvu mahtu.

* Osa metsa võiks jääda puutumatuks, kus toimivad ainult looduslikud protsessid.

* Mets on elupaigaks lindudele ja loomadele, kelle tundmaõppimine ja elupaikade hoidmine on iga metsaomaniku kohus.

* Raiet tehes tuleks raiealadele jätta metsakuivi ja lamapuid, mis on elupaigaks paljudele metsaelanikele.

* Lageraie alad tuleb uuendada vähemalt samaväärtusliku puuliigiga. Metsa uuendamisel on eelistatud segapuistud, mis on palju väiksema riskiga kahjustustele. Osalist raiet tehes ei tohi täiust liiga alla viia, kuna sel juhul tekib tormikahjustuse oht.

Kirjas olevaid põhimõtteid on rohkem kui mõnede näidetena siia välja noppisin. Rakvere metsaühistus rakendatavad põhimõtted võiksid olla laiemalt kogu Eesti erametsaomanike tegevusjuhiseks.