Leili metsalood | Jaht meelitab merikotka kaugelt kohale


Leili metsalood | Jaht meelitab merikotka kaugelt kohale
Foto: Leili Mihkelson

Samas metsatukas, kus paar aastat tagasi hundid ühe põdra murdsid, oli eelmisel nädalal ringi lendamas üks merikotkas, suur vanalind.

Samas metsatukas, kus paar aastat tagasi hundid ühe põdra murdsid, oli eelmisel nädalal ringi lendamas üks merikotkas, suur vanalind. Siin sisemaal merikotkast just sageli ei kohta.

Nädala sees ei olnud küll jahipäev ja mulle tundus, et merikotkas käis luurel. Metsa kohal lendas punt ronkasid ning kotkas tuli asja uurima.
Rongad on targad linnud, kel ei jää tähele panemata ükski asi. Rääkimata oranži värvi vestide liikumisest ja püssipaukudest.

Põdrajahi ajal jäetakse uluki sisikond metsa maha ja sellest saavad söönuks nii rebased, kährikud ja enne talveund ringi liikuma jäänud karud. Jahijääkidel käivad toitumas ka linnud, peamiselt rongad, varesed, harakad, isegi tihased ning mõned siin talvituvad kotkad, näiteks merikotkad ja kaljukotkad.

Kui hundid juhtuvad metslooma murdma, söövad nad saagist kõhu täis ja heidavad kusagile puhkama ning söödut seedima. Huntide söömaaja jääkidest aga toituvad kõik eespool nimetatud loomad ja linnud, sh. kotkad. Ilves on ettenägelikum, peidab saagi ära.

Varem sai jälgida talvistes söötmiskohtades veebikaamerate jäädvustusi, mille kaudu sai teada, millises järjekorras rongad, varesed või kotkad toidule ligi pääsevad. Nagu arvata, jäi eesõigus ikka suurematele ja tugevamatele. Seega kotkastele. Aga eeltöö tegid ära rongad, mis tähendas, et kui juba üliettevaatlik ronk toituma julgeb minna, siis ohtu pole.

Seotud lood:

Seejärel maandusid söödale ka merikotkad ja vahel isegi kaljukotkad. Kahjuks neid veebikaameraid arvuti kaudu enam ei näe ja röövlindude talvist lisatoitmist kütitud ulukilihaga erinevatel põhjustel ei soosita. Üheks neist on arvatavasti jahimoonas siiani kasutusel olev mürgine plii, mis on põhjustanud merikotkaste mürgistusi ja hukkumist.

Olen mõelnud, et tõenäoliselt satub ulukiliha süües imetillukesi pliiosakesi ka inimeste ja kindlasti mitmete metsaelukate organismi, kuid mürgistusnähtudest pole kuulda olnud. Ju me sööme iga päev sisse hullemaidki mürke kui see, mis kotka tapab, aga inimesest pole siiani jagu saanud.