Leili metsalood | Jalgsi üle jõe

 (1)
Leili metsalood | Jalgsi üle jõe
Jälle pääseb üle jõe, sild sai valmis.Foto: Leili Mihkelson

Inimese jaoks on väga oluline olla vahel iseendaga üksi, eemal sagimisest ja mürast, et oma mõtteid koondada. Eestlane, erinevalt paljudest teistest rahvastest, vajab eraldiolemist.

Nädal tagasi sai sild uue katte. Isegi liiga korraliku, sest poeg tahtis immutatud terrassilaudadest ja nii ta ka tegi. Vana kate oli hööveldamata saematerjalist, 5x15 prussidest, aga nende aeg sai täis. Suurvee või jäämineku pärast on sild üle 11m pikkustel raudbetoontaladel ning piisavalt kõrge. Üle saab ainult jalgsi, sillale pääsemiseks on mõlemal pool trepiastmed. Laiust on sillal 1,3 meetrit, käimiseks piisab.

Mootorsõiduk, millega piki põldudevahelist teed jõeni pääses, tuleb silla taha jätta. Vajadusel saab jõe taga asuvasse metsa talvisel ajal traktoriga teiselt poolt metsasihtide kaudu ligi.
Silla taga on jõe ääres vana taluase, mis on paik, kuhu suure tee müra ja lähimate külakoerte haukumine ära ei kosta. Ainult kevadeti ja sügisel, kui põllumasinad töötavad, on mõnel päeval liikumist rohkem.

Inimese jaoks on väga oluline olla vahel iseendaga üksi, loodust ja metsa kuulata. Miks muidu on tänapäeval näha matkajaid rabades laudteedel või puhkajaid metsajärvede kallastel? Kõik nad on tulnud linnakärast ja teistest inimestest kaugemale, iseennast otsima.

Nooremast peast tahab inimene omasuguste seltskonnas olla, aga vanaks saades võib omaette olemine lausa vajaduseks muutuda. Seepärast inimesed ju ostavad endale tükikese maad, et saaks omaette olla, võõra pilgu ja võõraste häälte eest võimalikult kaugel. Hea, et meil on rahvast vähe ja leidub ka natuke vabu maid.

Mina igatahes käin vahel ilma kindla eesmärgita ennast metsas kogumas või selsamal sillal lihtsalt istumas ja veevulinat kuulamas. Paljud asjad saavad seal klaariks mõeldud.