Leili metsalood | Järelkasv looduses sõltub toidust


Leili metsalood | Järelkasv looduses sõltub toidust
Foto: Leili Mihkelson

Käes on august, viimane suvekuu, saagikoristuse ja metsalindude vaikijäämise aeg. Kuulda võib veel mõnede pesast äsja välja lennanud noorlindude hääli. Pühapäeval andsid jõe taga põõsastel endast märku näiteks noored käblikud.

Metskitsedel on talled suuremaks sirgunud ning võimelised ka viljakombaini eest põgenema. Soodsad ilmad võimaldavad masinameestel põllul pikki tööpäevi teha. Viljasaak on hea, mõned lamandunud laigud rukkipõllul siiski paistavad.

Üle pika aja nägin jõe taga rohus noort kährikut tigusid krõbistamas, ainult selg paistis. Ei hakanud teda segama. Oma paar aastat polnud ma neid loomi, kes varemalt olid üsna igapäevased, üldse kohanud.

Väike-konnakotkastel ei ole sel suvel hea pesitsemisaasta, sest toiduks püütavate uruhiirte arvukus on madalseisus. Ega konnigi ülemäära palju pole, kellest nälja korral kõhu täis saaks. Hiirtest sõltub päris mitmete hiiretoiduliste röövlindude pesitsemisedukus. Kui pole toitu, ei ole ka avamaastikel ja niitudel jahil käivatel väike-konnakotkastel järelkasvu.

Vaid väga üksikutes konnakotkapesades on sel suvel poeg üles kasvamas. Paljude teiste siinsete hulgas on ka minu metsa kotkapesa sel suvel pojata. Vanalind, tõenäoliselt isaslind, käib aegajalt territooriumi ja pesametsa üle vaatamas, kuid poja kilked jäävad selle aasta augustis kuulmata.

Tühjaks jäid ka talvel pandud pesapakud händkakkudele. Nemadki on hiiretoitulised röövlinnud, lisaks jahivad ka väiksemaid metsalinde. Paremini on läinud väikestel värbkakkudel ja öise eluviisiga karvasjalg-kakkudel, kes peavad jahti vanades metsades ja poolavatud maastike toidunappus neid ei puuduta.

Hiirte vähesus tundub olevat mõjutanud ka loorkulle. Küll aga on talveks oodata rohkelt käbilinde, sest kuuskedel on erakordne käbiaasta. Sarapuupähklid meelitavad lisaks oravatele kohale ka mänsakud ja pasknäärid. Augusti teisest poolest algab sarapikes lärmakate lindude aeg.