Kuusk ise on väliselt hea tervise juures, okas roheline. Nagu juba mainisin, käin selles kohas sageli, seepärast tean, et sügisel seda lõhet puutüvel polnud. Oleksin kindlasti näinud. Lõhe on 2 meetrit või veidi enam pikk, algab maapinnast umbes 3 meetri kõrgusel ja kulgeb ülespoole.

Lugesin puudel esinevate külmalõhede ja ka teiste tüvelõhede kohta ning sain teada, et erinevus on tekke põhjustes. Näiteks külmalõhe tekib siis, kui välimine niiske puiduosa, maltspuit, ei jõua end ootamatult vara saabuvaks külmaks ette valmistada ja veesisaldust vähendada. Teiseks põhjuseks võib olla tüve sisemine mädanik. Selliseid lõhesid kutsutakse mõnikord ka valekülmalõhedeks.

Sagedase metsaskäijana ei meenu, et oleksin varem kuuskedel nii sügavaid pikilõhesid märganud. Kardetavasti võib selle kuuse sisemus olla kahjustatud. Lõhe on tekkinud tüve oksavabasse ossa.

Pikilõhesid esineb ka vanadel haabadel, neist mõned võivad tüvemädaniku korral lausa nii suurteks tühimikeks laieneda, et inimene sisse ronides seal seisma mahub.

Koorelõhesid esineb ka tammedel ja neid tekitavad sageli pikselöögid. Sügavale maasse ulatuvate juurtega puud, eriti tammed, tõmbavad välku ligi.

Olen ka pikselöögist tabatud sanglepal näinud spiraalselt ümber tüve maani jooksvat koorelõhet. Olin samal ajal ise metsas, kui läheduses see kärakas käis. Varsti avastasin tabamuse saanud sanglepa ja käisin seda ülalt maani kulgevat spiraali hiljemgi vaatamas. See puu kuivas ära ja koor pudenes maha.

Kuna pildil oleval kuusel on lõhe nii kõrgel, et käega seda katsuma ei ulatanud, siis ei saanudki teada, kui sügav see võib olla ja kas see mõnele linnule ka pesapaigaks võiks sobida. Vahel puukoristajad teevad koorelõhesse pesa või veedavad seal talveöö. Lõhedesse poevad ka mõned teised väiksemad linnud.