Tööjärjel sattusin taas ühele noorele tammele, kes oli kuuskede vahel ise kasvama läinud. Mäletan teda juba eelmisest sügisest, kui sama kultuuri hooldasin ja selle noore puukese meelde jätsin. Mõtlesin, et ruumi jagub ka tammehakatisele, kui ta end kord juba sinna kasvama on sättinud. Tamme vastu mu käsi naljalt ei tõuse, nii lihtsalt on. Tema elab kõigist meist kauem.

Kumb siis kasvab kiiremini, kas kuusk või tamm? Esimestel aastatel arvatavasti võrdselt, hiljem sõltub juba kasvutingimustest või oludest - ulukitest ja hiirtest näiteks. Mõlemad puud taluvad ka mõningast varju, kuid jõudsamini kasvavad nad ikka heades valgusoludes, viljakas mullas ja konkurentidest vabadena.

Pildil olevate puukeste kohta tuleb siiski öelda, et kuusk on taimeaias ette kasvatatud ja kolmeaastasena 2016.a. kevadel ümber istutatud. Seega peaks kuusk pärast seemne külvi juba seitse suve mullas saanud olla. Tammetõru aga poetas sinna mõni lind ja pole teada, millal see juhtus.

Võib ju küsida, et miks ma kuusetaimi pärast istutamist veel neljandalgi sügisel hooldan. Vastus paistab pildi paremast servast tööjärjelt – seal on lepavõsa ja kõrgeid taimi, mis matavad väikesed kuused enda alla. Järgmisel sügisel ma ehk viiendat korda enam hooldama ei pea, sest loodetavasti on kuused seniks nii tugevad ja kõrged, et naabrid neid enam ei ohusta. Vähem viljakale metsalangile istutatud taimede hooldustöid on vähem kui viljakal maal.

Võin aastatepikkuse kogemuse põhjal kinnitada, et kunagisele põllumaale kasvanud hall-lepikute raiumise järel tulebki sinna istutatud kuusetaimi mitu aastat järjest hooldada, et nad nii suureks saaksid, nagu pildil tagapool paistmas on. Ka sinna istutasime 2003.a. lepiku asemele kuused ning neidki hooldasin samamoodi korduvalt nagu nüüd kõrval kasvavaid väiksemaid.