Küll aga sundis mind peatuma iseäralik pilt metsa ääres kurvil, kus teel vedelesid villatuustakad, mida esimese hooga lumeks pidasin.

On kaks võimalust, kuidas vill kõrval olevale langile ja seal edasi teele sai. Või vastupidi. Esimene ja leebem variant on, et keegi tõi pärast lamba veristamist naha metsaelukatele toiduks. Vill muidugi katkuti loomade-lindude poolt nahalt maha. Aga küll linnud selle kevadel pessa tassivad.

Teine, karmim variant on, et lõpnud loom toodi tervenisti metsa ja seal metsaelukad seda ka jagasid ja sõid. Kolmandat varianti, et lammas oleks ise metsa jooksnud ja kiskjate saagiks langenud, ei oska talvisel ajal hästi ette kujutada.

Samas ei tea ma ka, kas lähikonnas keegi üldse lambaid peaks, kust näiteks hundid oleksid võinud mõne looma aedikust välja tirida ja selle siis vaikses metsanurgas nahka pista. Lähim lambakasvataja on 3-4 km kaugusel ja vahele jäävad jõgi ning kaks suurema liiklusega maanteed.

Oli kuidas on, igatahes ilusa pika lambavilla nägemine metsateel ei tundunud iseenesestmõistetavana.