Leili metsalood | Metsaannid
Sõitsin teise kohta, riigimetsa männikusse, kust lootsin leida pilvikuid, aga neidki veel polnud. Väike seenepaus tundub olevat, peab ootama. Kukeseeni mõnes kohas ikka leidub, minia oli korjanud, aga mina neid ekstra otsima ei hakanud.
Eelmisel nädalal sattusin ka mustikametsa. Marjad on valmis ja magusad. Kõige külluslikum marja-aasta tänavu küll pole, aga kui otsida, siis midagi ikka leiab. Kuna korjamisplaani polnud, siis sõin mustikaid kohapeal.
Kevadine õitsemine ennustas head pohla-aastat, kuid praegu neid mättaid vaadates pole marjakobaraid sugugi nii rohkelt nagu oleks lootnud.
Tegin ühe vihmaeelse käigu riigimetsas, ühes ilusa maastikuga männikus, kus vanasti nii mustikaid kui seeni sai korjamas käidud. Väga vaikseks on loodus jäänud, linnud on nokad kinni pannud ja mujale lennanud. Eriliselt hääletud ongi just männikud.
Ent vaikus oli petlik, sest eemalt metsateelt hakkas kostma metsaveorekka laadimiskolinat. Raietööd riigimetsas on taas käima läinud. Suuri lageraieid ei märganud, ainult kaasiku harvendust ja teekraavide äärsete metsaribade raadamist oli näha. Seda viimast praktiseeritakse minu arusaamist mööda põhimõttel, et väljaveotraktor saaks laadimistöödeks liikuda metsapoolsel kraaviserval ega peaks kruusateele välja tulema. Teekraavide äärsete ribade mahavõtmisega väheneb pisut küll kvartali puistu tagavara, pindala aga jääb samaks. Samamoodi on raadatud riigi majandusmetsade kvartalisiseste või -vaheliste kuivenduskraavide äärseid metsaribasid ja kraavi muldkehasid pinnaseteedeks tasandatud. Erametsades sellist võrgustikku üldiselt pole, mõned suuremad omanikud välja arvatud.
