Leili metsalood | Metsaomanike kaitseks
Need käigud annavad lootuse, et eraomanike metsaasjad pole sugugi nii hukas nagu üleüldine arvamus metsandusest praegu valdavaks on kujunemas. Nähes erinevais Eesti paigus parima metsamajandaja konkursil osalenute metsi ja kuulnud omanike lugusid oma metsades tehtud töödest, süveneb veendumus, et just iga omanik ise kujundab nii oma kui seeläbi ka terve Eesti metsa näo.
Kohalikku omanikku peab usaldama, sest just eraomandusele ja inimesele toetuv riik on tugev. Väikeomanik on olulisem kui väliskapitali toel maid-metsi kokku ostnud suuromanik. Väikeomanik on eelkõige oma maa patrioot. Tal ei ole teist maad ega teist kodu.
Ma austan väga põlistalude omanikke ja nende järeltulijaid, kes tunnevad oma metsas iga puud ja teavad, kes seal veel elavad. Pole midagi halba ka selles, kui inimesed oma pere jaoks maad ja metsa ostavad ning asuvad seda laste tulevikule mõeldes majandama. Oma maa ja mets kasvavad omanikule külge ja sellest ei loobuta ei raskuste ega mesikeelsete pakkumiste kiuste.
Eelmise, 2017. aasta parima metsamajandaja tiitli omanikuks sai Liidia Köster Piirsalust Läänemaalt ning tema metsas kokkutulijad sel aastal ringkäigu ka tegid. Pildil keskel on hallipäine proua oma kraavitatud metsade vahel kuulajatele seletusi jagamas.
Teisel pildil on oma metsas sillal sama küla metsaomanikud, kes osalesid parima metsamajandaja konkursil juba 21 aastat tagasi ja tulid tookord teisele kohale.
Kuna nende valdused jäid kokkutulekulisi võõrustanud Köstri pere naabrusesse, siis sai käidud vaatamas kraavitatud kõdusood, kuhu on vahepeal kena keskealine mets sirgumas. Silma jäi puhkeplats metsas ja et lageraielanke polnud kuskil, küll aga oli tehtud hooldus- ja harvendusraieid.