Pole aimu, kes selle vana masina ja adra kõigile vaatamiseks tee äärde toimetas. Koht on muidugi üsna tähendusrikas, sest viiekümnendatel asus sealsamas kõrval masina-traktorijaam ning hiljem EPT ehk - kes selle lühendi tähendust ei tea - Eesti Põllumajandustehnika Vändra osakond.

Tegelikult tunnen üht talumeest, kellel samasugune NAT ehk väiksemat tüüpi nõukaaegne linttraktor veel töökorras hoituna kodus alles ning millega ta vahel metsa viivat rada lumest puhtaks lükkamas käib.

Pildil olev on üsna päevinäinud soolomasin, ilma buldooseriterata, seepärast arvan, et ega see tolle kauaaegse masinamehe oma vist ikka ei ole. Traktori täpset marki ma eemalt vaadates ei näinud, aga eks ta mingi DT-54 või DT-55 olla võiks.

Sihukesega veeti maaparandusobjektil kelguga drenaažtorusid trassile laiali. Traktoristiks oli Mare. Olen ka ise mõnel suvel laadijaks käinud ja palgalisa teeninud. Traktor liikus koos kelguga ja laadija pidi koormast iga 10 meetri kohta täpselt 33 toru tikkude vahele ritta laotama. Seejärel asus ekskavaatori brigaad neid maasse paigaldama. Polnud midagi see aeg nii hirmus, noored olime.

Seda, kuidas metsamaad uudismaapõlluks künti, ma otseselt ei näinud. Tean, et kõigepealt juuriti kännud maa seest välja ja kuhjati hunnikutesse. Kui need oli seal aastaid hiljem lõpuks kõdunenud, soputati hunnikud läbi ja saadi põllule mulda juurde. Maaparandus muutis palju metsamaid põlluks või karjakopliteks. Praegu on käimas vastupidine, enamasti looduslik protsess.