Leili metsalood | Siledad metsateed ja koormuspiiratud külateed

Raietöö riigimetsa selles metsandikus Raplamaal, mis jääb üsna minu koduküla naabrusesse kaitsealal lähistele ja kus pilte tegin, peaks praeguseks lõpetatud olema.

Metsateatiste järgi üle 6200 tm lageraiet suhteliselt inimtühjas piirkonnas.

Loomulikult jahmatas mind ühes kohas korraga nähtud raiutud puidu kogus, millest pildile mahtus vaid neljandik virnadest. Varem pole kusagil metsaserval nii suuri puiduvirnasid seisnud, sest enamasti hakatakse neid juba töö käigus ära vedama ja turustama.

Lähemalt vaadates on virnades üksjagu ka kehva kvaliteediga puitu, peamiselt peenema läbimõõduga haaba, mis jalal seistes poleks nagunii paremaks muutunud. Kuusk ja kask on parema kvaliteediga.

Põhjus, miks virnad siiani alles, ei seisne minu arvates mitte puidu hinna languses, sest RMK lepingud ostjatega sõlmitakse pikema aja peale ette ja rahalist kaotust ei tohiks tekkida. Veoga viivitamise põhjus peitub ilmselt madalama klassi kruusakattega riigimaantees, kuhu on paigaldatud koormusepiirangu 8 tonni märgid. Tee, mille kaudu suurele asfaltteele edasi pääseb, pole ammuilma värsket kruusa ja killustikku juurde saanud.

Raiutud puidukoguse äraveoks kulub umbes 200 rekkakoormat. Sellega tundub RMK olevat arvestanud ja lasknud raiumisele minevates piirkondades oma metsateid killustikuga tugevdada. Külateed ei kannata võrdlust uhke metsateega kuidagi välja.

Siit tulebki välja võimaluste erinevus RMK halduses olevate metsateede ja külavaheliste riigi- või vallamaanteede vahel. Ühel on puiduraha omast käest võtta, teistel aga eelarveraha napib. Sellised mõtted tekkisid minul kui kohalikul elanikul neid puiduvirnasid ja metsade majandamist vaadates.