Leili metsalood | Valguse ootuses


Leili metsalood | Valguse ootuses
Foto: Leili Mihkelson

Pööripäevast on viis päeva möödas ja valget aega on mõne minuti võrra juba rohkem. Pime sügis sai läbi ja edasi saabki vaid helgemaks minna.

Sõitsin metsa poole ja teel olles tuli päike mõneks hetkeks pilvekanga tagant nähtavale ning saatis oma kuldse valguse üle talvise maastiku. Ilus oli. Kõik see kestis vaid viivu ja peagi varjutasid hallid pilved taas taeva.

Vaikne jõuluaeg on selleks korraks möödas, rõõmsad koosistumised oma kõige lähedasemate inimestega ära olnud. Jääb üle vaid mööduv aasta kokku võtta ja ära saata.

Üks sulapäev kahandas lumikatet märgatavalt, nii et taliviljade orased rohetavad taas. Metskitsedel on siiani hea elu olnud, toitu külluses ja metsast leiab lumevaba küljealuse. Loomad liiguvad esialgu paari-kolmekesi, suuri kampasid moodustunud veel pole.

Nägin metsasihil värskeid põdrajälgi. Vähemalt kaks looma, üks suurem ja teine väiksem, olid kraavi tagant teele tulnud ning seal seistes ja nõu pidades oma jäljed jätnud. Nemad jäid jahimehe kuulist puutumata ja võivad vähemalt järgmise sügiseni elada. Kui just hundid mitmekesi ründama ei hakka.

Talvel lumega on hõlbus loomade liikumisi jälgede järgi kindlaks teha ja kokku lugeda. Niipea, kui mõnes metsatukas raiet tehakse ja metsamasinad töötavad, ilmuvad sinna ka põdrad. Sedapuhku olid põdrad mu piirinaabri harvendusraiet uurimas käinud ja riigimetsa tagasi läinud.