Nähes ise metsas ringi käies palju looduse poolt kunstipäraselt vormitud puid, tulevad samamoodi mõtted, kuidas oskaja meister võiks neist midagi inimestele meelepärast teha.


Üheks väga huvitavaks puidumustriks pean üraskikäike. Pildil on kahjurputuka ohvriks langenud noore saare tüvi, millelt on koor maha tulnud ja selle all paljastunud saareüraski vastsete käigud. Kujutan juba ette, kui põnevad võiksid kas raamaturiiuli postidena, kapi või laua ääristena sellised loodustekkelised puidu reljeeflõiked paista.

Kahjuks pole väikeettevõtjatena tegutsevatest puutöömeistritest palju kuulnud, välja arvatud korvipunujad laatadel. Tean, et taasiseseisvusaja alguses oli meilgi paar meest, kes tellimuse peale mitut sorti mööblit tegid, nikerdustega vanu kappe, laudu või voodiotsi taastasid, samuti kaunistustega välisuksi vanadele puitmajadele meisterdasid. Puidutöötlemise seadmedki, mis koduõue kõrvalhoonesse muretseti, pidavat siiani alles olema, mehed ise aga tegelevad teiste äridega, mis lihtsamalt(?) ära elada võimaldavad. Kahju.

Samas mõtlen, et noored mehed, kes kutsekoolis puidutööd või mööblitisleri ametit on õppinud, võiksid sedalaadi ettevõtlusega kätt proovida just maakohas, kus hõlpsam ja odavam vajalikke ruume leida. Loo alguses mainitud okslikku planku otsiv meistrimees peaks olema julgustavaks eeskujuks. Metsaomanikel poleks kindlasti kahju mõni huvitava kujuga puu, mille suured saeveskid praagiks põlgavad, just puutöömeistritele odavalt ära anda. Lehtpuudest leiaksid kasutust needsamad üraski mustritega kaunistatud surnud saarepuud, värvilise puidutekstuuriga jalakas, hästi voolitav pärn või vaher. Rohkem uusi ideid ja ettevõtlikkust!