Metsa uuendamine potitaimedega võib ebaõnnestuda

Mina pole kordagi oma metsa potitaimi istutanud ega pole ka kogemusi, kuidas neid hooldada, et istutamisest kasu oleks. Küll tean üht tuttavat metsaomanikku, kes nii kuuske kui mändi on toruga istutanud ning tean ka, kui palju vaeva ja tööd tal potitaimede hooldamiseks on kulunud, lisaks tüvekaitsmeid pannud ja ulukitõrje repellendiga pritsinud veel aastaid pärast istutamist. Istutamise ajal torkis see mees iga taime juurde kepi koos lindiga, et hiljem hooldades taime üles leiaks ja teda kogemata maha ei niidaks.

Ise olen siiani ainult 3-4 aastaseid istikuid uuendamiseks kasutanud. Maksavad küll rohkem kui potitaimed ning esimestel aastatel tuleb nende hooldamisega üksjagu vaeva näha, see-eest lähevad kõik või vähemalt 90% kasvama.

Eelmisel nädalal nägin töömehi võsalõikajatega hooldamas üht lanki, kuhu kolm suve tagasi üks naine istutustoruga peenikesi kuuseseemikuid mulda pani. Nüüd sai võsa üle pinna maha lõigatud, kõrge kuivanud rohi jäi alles.

Ronisin teelt üle kraavi raiesmikule ja vaatasin seal natuke ringi. Pilt oli nukker. Väga harva leidsin kuluheina seest mõne tillukese rohelise kuusetaime. Potitaimede istutamine sellisesse kohta polnud ilmselt õige valik. Arvan, et isegi suuremate istikute puhul oleksid hooldamata jäetud taimedest pooled välja langenud, sest rohi oleks nad lämmatanud.

See omanik valis raiesmiku uuendamiseks potitaimed, kulutas nende ostuks ja istutaja palgaks raha, samas tulemust pole. Oleks natuke rohkem raha panustatud maapinna ettevalmistamisele, istutanud koolitatud istikuid ning esimestel aastatel neid ka hooldanud, oleks sealt praegu tubli noorendik paistnud.