Pärast kahe aasta taguseid suuremahulisi raieid riigimetsa asjamehed lohutasid, et see oli siin ühekordne häiring ning lähema 10 aasta jooksul uuesti raiuma ei tulda. Kuna RMK-s ei tee otsuseid inimesed, vaid asju otsustavad arvutiprogrammid, siis mingit kindlust 10-aastase raierahu suhtes mul küll pole. Nii ma siis jõudumööda ikka käin vaatamas neid vanemaid alles jäänud metsi, kuni puud seal püsti seisavad.

Pilt on tehtud ühest riigimetsa eraldisest, mille kõrval eelmine häiring - lageraielank. Kasvavat metsa on ilus vaadata, mändide all mustikavarred, sügisel pilvikud ja kukeseened. Metsamajandaja näeb esmalt seal sihvakaid palgipuid, tavainimene aga vaatab metsa tervikuna, näeb teisi väärtusi, hindab puude ilu ja tahab metsavaikust nautida.

Praegu kogutakse allkirju avalikule petitsioonile, et peatada metsaseaduse muudatused, mis alandaksid kuusikute senist lubatud raievanust ja võimaldaksid järjest väiksemate piirangutega metsamajandamist.

Kuulun ka nende hulka, kes ei usu väiteid, et Eestis kasvab metsa rohkem juurde kui seda praegu raiutakse. Olen vaadanud Google’i satelliidikaarti ehk metsade kahanemise ajamasinat alates aastast 1984 kuni käesoleva ajani. Kuna endalgi on päris selged mälupildid sama perioodi jooksul kodukandi ümbruse metsadest olemas, siis kiiresti jooksvat kaardipilti vaadates ning seda aeg-ajalt peatades võin julgesti kinnitada, et just viimase 5-6 aasta jooksul on toimunud nii üle Eesti kui minu kodukandis kõige suurem metsade vähenemine. Metsa pindala on küll endiste heina- ja karjamaade metsastumise arvelt natuke suurenenud, samas kasvavad neil aladel enamjaolt vaid hall-lepikud. Põlistel metsamaadel, kus hinnalisem puit, on aga punakollaseid „auke“ ehk lagedaid alasid juba rohkem kui rohelist puudega kaetud pinda.

Just vanemate ja küpsete metsade kiire vähenemine ongi põhjus, mis paneb Eesti loodusest ja metsadest hoolivaid inimesi valitsuse poole pöörduma, et metsade lagedaks raiumise tempot maha võetaks. Arvan minagi, et metsade majandamine peab olema vastutustundlik, kaalutletud ja mõõdukas, lageraiele peab järgnema uue metsapõlvkonna kasvatamine ja hooldus. Ka puidutöötlejad ei rõõmustaks, kui korralikku kohalikku palgipuud lähiajal enam saada pole.