Metsanaiste aasta

Käisin laupäeval Ruunaveres Eesti Erametsaliidu poolt korraldataval erametsaomanike iga-aastasel kokkutulekul, mis oli sedapuhku ümber nimetatud kogu pere metsapäevaks. Oli väikesi lapsevankrites ja natuke suuremaid mudilasi, oli peretütreid ja -poegi, oli memmesid ja habemega taate. Seal oli maarahvas, kes tegeleb talupidamise ja metsade majandamisega.

Tegevust mõisamaja taga platsil ja ümbruskonnas matkadel käimiseks jätkus kõigile kogu päevaks. Võis nautida ehtsat lõõtspillimängu ja Birgit Sarrapi laule, tutvuda metsatehnikaga ja käia õpitubades tarkusi omandamas. Metsaomanikele, ka mulle, pakkus kõige suuremat huvi tutvumisretk eelmise aasta konkursi võitja, talupidaja ja Vardi Metsaseltsi liikme Rain Ajaotsa metsadesse.

Mul oli see 2001.aastast alates juba 17. kord näha parima talumetsa majandaja konkursist osavõtjate autasustamist ning käia eelmisel aastal esikoha võitnud pere metsi vaatamas. Enamasti on aastate jooksul võitjaks osutunud ikka mehed (paar erandit välja arvatud), sest valdavalt on ju maad-metsad-talud mehe nimel, kes ka suure osa metsatöödest oma õlule on võtnud.

Sel aastal aga tuli üle pika aja võitjaks naine, metsaomanik Liidia Köster Läänemaalt. Pärast autasustamistseremooniat, mille juures oli abiliseks ka laulja Birgit Sarrap ning millest on siin ka pilt, sain Liidiaga natuke juttu ajada. Selgus, et peale vanuse on meil muudki ühist nii elusaatustes kui praegustes tegemistes oma metsas. Ka Liidia teeb palju metsakasvatuslikke ja -hooldustöid ise. Eesti naine pole meestest põrmugi kehvem – seda kinnitab ka 2017.a. parima talumetsamajandaja konkurss.