Metsaomanike kokkutulek ja looduse vääramatu jõud
Parimate talumetsaomanike seekordne kokkutulek toimus Valgamaal, üsna Läti piiri ääres ja ringsõidud ulatusid Karula rahvuspargi aladele. Nagu traditsiooniks on saanud, tullakse kokku eelmise aasta konkursi võtja juurde, kelleks oli Tõnu Mändla Valgamaalt. Kokkutuleku alguses tunnustatakse kõigepealt selle aasta konkursil osalejaid. Võitjaks nimetatud Rain Ajaotsa talumetsas saadakse kokku järgmisel suvel Harjumaal.
Kokkutulekutel olen järjest käinud alates 2001.aastast, mil ise tunnustuse sain. Igal aastal tuleb auhinna pälvinud metsaomanikke juurde, on nii nooremaid kui väärikamas eas mehi ja naisi. Hakkab silma naiste osakaalu suurenemine erametsanduses, mis tänu naiste loomupärasele empaatiavõimele lisab majandamise kõrvale veel metsa muude väärtuste nägemise, ja selle üle saab üksnes heameelt tunda.
Kokkutuleku kõige mõtlemapanevamaks osaks kujunes sõit riigimetsa, kus kogesime Valgamaal selle aasta 3.juulil vaid 10 minutit möllanud ülivõimsa rajuhoo tagajärgi. Paari pildiga, mis on tehtud RMK hallata olevas metsas, ei suuda kogu nähtud laastamistööd edasi anda. Puudest lagedad kuplid ning pikad palgivirnad tee ääres – see on vaid osa pooleli olevast koristustööst.
Tormist puutumata ei jäänud ka kokkutuleku võõrustaja Tõnu Mändla küpsed metsad, õnneks küll mõneti väiksemas mahus kui läheduses paiknevas riigimetsas. Eramets, valdavalt ligi 30 meetri kõrguste kuuskede ja mändidega, kannatas tormi laastamist kokku 1500 tihumeetri mahus, õnneks ei pidanud päris lagedaks raiuma.
Meelde jäi metsaomaniku ütlemine, et loodusjõu vastu inimene ei saa, ehkki esialgu lööb hoole ja armastusega hoitud kodumetsas nähtud hävitustöö jalust maha küll. Selge mõtlemisvõime, tark tegutsemine ja heade partnerite leidmine aitasid tormimurru üles töötada ja kiiresti turustada. Osa tormipuudest tuli muidugi ka kütteks teha.