Viimasel ajal on palju juttu olnud, et võrreldes kolhoosiajaga on Eestis metsamaa pindala tublisti suurenenud. See on tõepoolest nii ka minu põlistel kodutalu maadel.

Siinjuures tuleb märkida, et 1990ndatel, kui toimus maade tagastamine ja maamõõtmised, siis kirjeldati katastrikaartidel mõnd kasutusest välja jäänud ning võsastunud põllu- või heinamaad muu maana. Praeguseks on need maatükid kaetud puudega, mis lubavad oma kõrguse ja täiuse poolest nimetada seda metsamaaks. Kui nüüd metsakorraldaja käib inventeerimas, siis kirjeldab temagi mõnd endist heinamaatükki juba kui metsa.

Oleks vaja oma maa vanemad (talu- ja kolhoosiaegsed) kaardid välja otsida, siis saaks täpsed andmed, kui palju tegelikult minu metsamaa suurenenud on. Visuaalset pilti endistest aegadest mäletan hästi ning tean täpselt, kus loomad karjakoplis olid või millistel väljadel looreha ja hobusega heina kokku riisusin. Praegu ei reeda miski peale kiviaedade või madalate põllukraavide varasemat maakasutust. Praegu on kõik üks suur metsamaa.

Muutusi maakasutuses põhjustasid ka laialdased maaparandustööd 1960-1980ndatel. Kuivenduskraavidega aeti piirid sirgeks, mõni põllunurk või lahustükk jäeti maaparandusprojektiga välja, mõnest märjast pajupõõsastega heinamaast üritati drenaažkuivendusega põld teha. See vahel õnnestus, vahel läks luhta ka, kui pajuvõsa uuesti võimust sai.

Juuresoleva pildi tegin äsja ühest kuusenoorendikust, mille ise istutasin karjakoplisse mõned aastad tagasi. Pisikese tüdrukuna käisin sealt loomi ajamas. Nüüd mõtlesin, et küllap sai sealne koplimuld vägevasti loomarammu, kuis muidu need kuused nii kiiresti kasvus juurde võtavad. Et targad metsamehed kohe hurjutama ei hakkaks, lisan, et enne kuuskede istutamist kasvas seal vägev hall-lepik, n-ö eelkultuur. See sai küttepuudeks raiutud. Seega oli karjakopli veerjas põndak leppade poolt kuuskedele juba ette valmistatud.

Praeguste talumetsade puhul on üsna tavaline, et põlist metsa on vähe ja valdavaks on isetekkelised või inimese poolt rajatud esimese põlve metsad endistel põllu-, heina- või karjamaadel. Sellest ka üleüldine metsade pindala suurenemine.