Kui hõõruda naistepuna kuldkollast õit või rohelisi lehti sõrmede vahel, siis värvuvad need punaseks. Sellest ka taime nimi – puna.
Tänapäeva närvilises elus leiab naistepunast abi depressiooni ja unetuse korral. Selleks juuakse naistepuna leotist. Korjata tuleks varre pealmist osa, õisi ja lehti. Korjatud kimbud riputatakse sooja õhurikkasse varjualusesse kuivama ning kuivanult säilitatakse vaid lehti ja õisi.

Värsketest õitest ja lehtedest valmistatakse tinktuuri või naistepunaõli, millel on tugev antiseptiline ja põletikuvastane toime. Tinktuuriga (1 osa õisi, 5 osa viina) saab ravida ka liigesevalusid ja reumat. Naistepunaõli valmistamiseks pannakse 3 supilusikatäit värskeid peenestatud õisi 250 grammi toiduõli sisse tõmbama. Segu hoitakse toasoojas, seda aeg-ajalt loksutades. Nädala pärast on õli tõmbunud tumepunaseks ja on kasutuskõlblik. Sobib haavade ja marrastuste raviks, sest naistepunal on kudesid parandav toime.

Kirjeldatu on vaid väike loetelu paljudest võimalustest, kus naistepuna appi tuleb. Kirjandust ravimtaimedest on juba üksjagu ilmunud ning igaüks leiab sealt enda jaoks sobiva kasutusjuhise.

Kohas, kus naistepuna laiemal alal kasvamas on, jõuan veel edaspidigi käia ning teda koju tuua. Seekord käisin lihtsalt vaatamas, millised suvised taimed looduslikul rohumaal praegu õitsevad. Vaatepilt on kirev ja liigirikkus suur.