Nüüd 2016.a. veebruarikuu alguses avaneb noorendikust pilt, kus kiirekasvuline lehtpuuvõsa on taas kerkinud noorte kuuskede kõrguseks ning hakkab kuuski piitsutama. Noorendik vajab järjekordset valgustust.

Eelmise valgustusraie tegemisel taotlesin ka noore metsa hooldamise toetust ja see maksti välja 2013.a. Praegu pole Euroopa toetuste taotlemise uusi tingimusi veel avaldatud ning kas ja millal EMK avaldusi vastu võtma hakkab, selguvat suve alguses. Minul pole aega nii kaua oodata, töö tahab tegemist, noorendik valgustust.

Kui jätkuvalt seatakse toetuse taotlejale nõue, et töid ei tohi enne alustada, kui avaldus on jõudnud Erametsakeskusesse kohale, siis võib selleks ajaks suvi alanud ja lindudel pesitsusaeg käsil olla. Või mis kontoris istuval ametnikul sellest, peaasi, et kontrollimine hõlpsam oleks. Ükski loodusega arvestav metsaomanik ei tohiks varasuvise hooldusraie käigus linnupesi koos munade või poegadega küll hävitama asuda. Iga töö ikka õigel ajal.

Kõike seda ja veel toetuste vooru avanemisel võsalõikusteenusele hüppeliselt tekkivat nõudlust arvesse võttes, plaanin sellel eraldisel hooldustöö lähiajal ära teha. Kasuks tuleb ka lumevaene aastaaeg.

Minu kogemused metsakasvatajana kinnitavad, et õigeaegne hooldusraie on väärtusliku metsa saamise eeltingimus. Kui kuusenoorendik on saavutanud sellise kõrguse ja tiheduse, et kuused varjutavad ümbritseva vaba ruumi, siis nende all ei suuda kehvade valgusolude ja toitainete konkurentsi tõttu teised puuliigid enam edukalt areneda. Seepärast tulebki noorendikku vajadusel mitu korda hooldada.
Olen jätkuvalt seda meelt ning seda jagavad veel mitmed erametsaomanikud, et lageraie järel alles päris metsatöö algab. Metsakasvatus nõuab omanikult järjepidevust, palju hoolt ja ka raha. Ei saa ühti olla nii, et raiud korra ja rohkem metsa enam asja pole.