Õitsev pune

Korjasin koduküla põllu äärest punet, silmas pidades, et äkki viitsin eeloleval talvel ise verivorsti teha. Ehkki vorstirohuks peetakse majoraani, mille kasvatamine on natuke keerulisem kui loodusliku pune leidmine, siis tegelikult ajab looduslik pune asja sama hästi ära. Minu lapsepõlvekodus korjati palju taimi loodusest, eriti köömneid ja raudrohtu, aga ka punet ehk vorstirohtu, mille kohta vanaema ütles majoraan.

Ega ma liiga palju neid lõigata ei raatsinudki, sest puhmad sumisesid kui mesilaspere. Kaugemal paistis puneõisi veel küllaga.
Hea, et muidu üksluisesse põllumajandusmaastikku on jäänud alles mõned liigirikkad kraavikaldad ja rohuribad, kus häid meetaimi õitseb ja kust mesilastel magusat nektarit võtta. Ja egas seal ainult mesilased sumise, vaid kõiksugu liblikad ja väiksemad putukad tulevad jaole. Kesksuvine idüll.

Kuivatan korjatud kimbukesed ära ja mõnikord, kui õhtuti uni ei taha tulla, võib ka teed teha.