Ei olnud seened, vaid rähn (arvatavasti musträhn, kes ei pelga ka maapinnal tegutsemist) oli uuristanud kuuse juurekaela sisse auke. Suur õõnsus sobiks mõnele pisemale elukale isegi koduks.

See päris suur kuusk kasvab kunagise taluõue ääres koos saarte ja jalakatega ning seda, et tema jalgealune õõnsaks on muutumas, poleks mitte millestki arvata osanud. Teiselt poolt, õuelt vaadates on puu täies elujõus, oksad maani. Mõned aastad tagasi oli tema võras oravapesa. Hiljem kukkus või kukutati see ülevalt alla, siis uurisin toda jalgpalli suurust kera igast kandist.

Nüüdsest alates hakkan kuusel silma peal hoidma. Nagu õõnsusest paistva pruunika puru järgi arvata võib, on kuusk juurepessust nakatunud. Selleks võis anda põhjuse näiteks seegi, et omal ajal kulges puu kõrval hobusetee ning noore kuuse juured said kapjade või vankrirataste all viga.
Kui kaua seenekahjustusega kuusk veel elab ja lagedalt puhuvatele tuultele vastu suudab panna, seda ei oska ennustada.