Pildil on naabermetsast välja sõitev koorem, nende ja minu ühist sihti mööda. Tänu juurde sadanud lumele ja et masinamees võttis ketid ratastelt maha, peab piki kraaviäärset sihti kulgev veotee esialgu vastu. Rasket koormat kandva masina rehvid on suured ja laiad ning noore mehe juhitav forwarder liigub kokku pressitud lumel aeglaselt, rattad ei katku sihi pinnast katvat rohukamarat lahti.
Olen kogenud, et mul tekib alati parem kontakt just töömeestega, mitte ülemustega. Vast on see sellest, et metsas tegelikku tööd tegevad mehed ongi rahuliku loomuga, palju näinud ja kogenud ning oskavad juba aegsasti tülikaid olukordi vältida. Olgu need siis ohutu töötamise või kallite masinate säästmise mõttes. Sama olulised on suhted ka inimestega, vastastikune mõistmine.
Minul on aastatega kujunenud harjumus olukordi pikalt ette hinnata ning võimalikult väikseid riske võtta, soov õigeid valikuid teha. Vahel läheb nihusti ka. Üks aga on kindel – metsa ei narrita, kõiki töid tuleb korralikult teha. Eriti võigas tundub, kui kasvama jäetavaid puid langetamise või väljaveoga hoolimatult vigastatakse. Siinkandis on metsaomanike omavahelises jutus päris hästi välja tulnud, milline kohalik teenusepakkuja ilusat tööd teeb või milline rabistab ja keskendub vaid väljatuleva puidu kogustele.
Nüüd on mitmel aastal järjest olnud võimalus kõrvalt jälgida ka näiteks riigimetsas teenust osutanud firma töid. Nii puhtaid lageraielanke kui riigimetsas, näeb erametsades harva. Eks üks langi visuaalset pilti mõjutav tegur ole raie-eelne võsa ja alusmetsa eemaldamine. Kui suurte töömahtude puhul ei hoolita aastaajast ega ilmast, on pinnase rikkumine vältimatu. Kui metsasihtidele veoga lõhutud rööpad hiljem ka tasandada püütakse, ei muuda see endisi liikumisteid ikkagi niipea kasutuskõlbulikuks.
Pildil olev pinnasetee, kustkaudu siiani sõiduautoga metsa pääsesin, oli vanasti talude vaheline hobusetee, mille ääres kasvas ka kuulus karulaskmise kask. Seitseteist aastat tagasi lasin sinna äärde kuivenduskraavid kaevata ja pinnasetee kerkis kõrgemaks, kuivemaks ja kandvamaks. Pea vastu! – tahan nüüd paluda.
