Piim tuleb põllult, abi saab naabrilt

Imetlen, millise järjekindlusega, vaatamata tootjale makstavale erakordselt madalale piimahinnale, varuvad karjakasvatajad talveks loomasööta. Sipelgatena töökas, visa ja olude paranemisse uskuv maarahvas elab siin.

Eelmisel nädalal hakkas lõpule jõudma heintaimede teine niide. Suurfarmide loomatoit konserveeriti seekord rohumaade lähedusse suurde auna, esimesest niitest said betoonist ehitatud siloaugud vist täis. Ilmad on rohukasvuks soodsad ning kolmandat korda niidetakse kindlasti veel.

Kuiva ilmaga oli põldudel ka esimesi viljakoristuskombaine näha.

Käin niidetud aladel nii tööde ajal kui masinate lahkumise järel linde vaatlemas. Valge-toonekurgedest ning kiivitajate parvedest alates kuni haruldasemate röövlindudeni – kõiki võib hea õnne korral näha. Metsloomad naljalt niidetud põllule ei tule, kuid ühel päeval kihutasid kaks kährikukutsikat üle heinakõrre küll, püüdes lagedalt ruttu kraavini pika rohu sisse ja sealt edasi metsa pääseda. Loomakesed olid alles kassi mõõtu, elukogemusi napilt. Suur kotkas, näiteks kaljukotkas või ka siinmail viimastel aastatel kohatud raisakotkas, võtaks sellised lagedalt naksti endale.

Loodetavasti leian edaspidi rohkem mahti ka metsas käimiseks, sest kaua aega võtnud kodune remont sai lõpuks valmis. Puhtad tühjad toad tahavad sisustamist, kuid sellega pole kiiret. Ema kambri vana riidekapi lasin korda teha ja värskendada, meister lubas ise kokku panna. Viiskümmend aastat vana elutoavaipki käis puhastuses ning saab oma kohale tagasi.