Mõni päev tagasi, kui veel päike paistis, käisin kodumetsas oma lageraielanki üle vaatamas ja pilti tegemas. Üksjagu vanu puid on sealt välja raiutud, kuid erinevalt mitmel varasemal korral tekkinud tühjusetundest, mul sel korral väga valus vaadata polegi. Nagu vasemal pool näha, jäi hulk elujõulist looduslikku järelkasvu alles, seda tänu käsitsi tehtud langetustöödele.
Lageraielangi välimust aitab parandada eelnev võsa ehk alusmetsa raie. Mina igatahes lasin selle enne raiet ära teha, nii olen näinud tehtavat ka riigimetsas. Mõni ütleb, et ei tasu kulutada raha lageraie eelsele alusmetsa lõikamisele, et kui uued taimed juba kasvama pandud, siis kultuuri hoolduse käigus lõikavad selle võsa maha. Seni aga on risti-rästi-lääbakil lehtpuuvõsa täis lageraielanki päris kole vaadata – justkui lahing oleks üle käinud. Kehv istutada ka.
Pildil olevast lageraielangist peaaegu pool ei mahtunud kaadrisse ära, see osa on paremal pool ja seal nii tihedat kuuse järelkasvu pole. Sinna kavatsen istutada järgmisel kevadel. Selleks ajaks saab pilt looduslikust uuenemisest selgemaks ja oskan taimede ostuvajadust paremini hinnata.
Sel nädalal hakkas metsafirma minu kinnistust lääne suunal piirnevas metsas lageraiet tegema. Just sealt kandist need valjemad tuuled puhuvadki ja pääsevad minu metsa tuuseldama. Kui selle ja veel ühe teise piirinaabri raied üle elan, siis on ümbertringi kõik oma metsad maha lõiganud ja kogemused on näidanud, et rohkem tõenäoliselt kellelgi sinna minu elu ajal asja pole.
Hullemat muret aga tekitab praegu materjali väljavedu kiiresti soojenevate ilmade ja vihmasadudega. Lubati küll, et meie ühist piirisihti ei rikuta, kuid ega puidukoormad läbi õhu tee äärde välja ikka ei jõua küll. Kraavi ääres sihil on vaid pinnasetee, koormad aga rasked ja rööpad tekivad külmumata pinnasesse nii või naa. Tänavune talv pole metsatöid soosinud ja kevad on juba ukse ees.
