Laskja ülesandeks jääb ka pulli peaehte töötlemine ja puhastamine. Mõnest võib saada isegi seinakaunistus.

Lisaks sellele kogutakse ettenäitamiseks kokku ka põtrade alalõualuud, mille järgi hinnatakse kütitud looma seisundit. Needki luud vajavad keetmist ja puhastamist.

Võtan jahipidamist kui paratamatust, mille abil hoitakse ulukipopulatsioon enam-vähem tasakaalus. Iseenesest mulle muidugi meeldiks, kui loomi on piisavalt, et neid metsa minnes ka näha saaks. Teisest küljest vaadatuna poleks siis rahul metsaomanikud. Eks põdrakahjustusi ole minugi metsas, kuid seda ei saa öelda, et loomad on kogu metsa ära söönud. Mõned siiski kurdavad. Kevadel muidugi tegid nad minulgi natuke pahandust, koorisid tammesid ja keskealiste kuuskede koort – ju oli loomadel seda eluks vaja. Noorendiku ära rikkuda suudab isegi paar põtra, kuid kas siis tuleks nad viimseni maha lasta?

Ühel õppepäeval oli jutuks, et võiks loobuda ulukite tõrjeks kallite võrkaedade metsa ehitamisest (kuidas neid hiljem ära koristatakse, seda pole veel keegi öelnud), vaid proovida tõmmata ohustatud ala ümber läikivatest lintidest lihtsad tõkked, nagu politsei teeb. Värvilised lindid laperdavad tuules ja loodetavasti peletavad loomi eemale. Kas kellelgi on kogemusi? Ise ma pole selliseid linte müügil näinud (üldse käin jube harva kusagil kauplustes), kuid teadjamad rääkisid, et sadakond meetrit linti maksab vaid mõniteist eurot. Suhteliselt odav, hõlbus puude vahele tõmmata ja hiljem lihtne kokku korjata. Kindlasti ei reosta lint nii palju loodust kui rohu ja võsaga läbipõimunud võrkaed, mida on keeruline ja töömahukas hiljem üldse kätte saada. Ja peale selle on teada juhuseid, et pulmatuurides põdrapullid oma sarved võrgu vahele ajavad ja neid sealt enam kätte ei saa. Halvemal juhul mässivad nad end võrku nii kinni, et surevad seal piinarikast surma. Vintrelvast täpselt lastud kuuliga looma surmamine on sellega võrreldes tükk maad humaansem.