Puiduhinnad maas, raiutakse aga rohkem
Juulis elavnes ümbruskonnas taas raietegevus. Virnade järgi otsustades on peamine sortiment kask, lepp (nii hall- kui sanglepp) ning kuuse peenpalk. Hinnalisemaid sortimente, nagu kasepakk ja okaspuupalk, tuleb erametsast vähem. Isekasvanud metsad (erametsad) on lõppraieks kehvema kvaliteediga kui need metsad, kus järjepidevalt hooldusraied on tehtud (riigimetsad). Puiduhindade madalseisu ajal raiutaksegi rohkem, suurematelt pindadelt korraga, et planeeritud raha kätte saada. Omanikutulu on hall-lepiku puhul õige nadi, sest see sortiment on väga odav, vaevu katab ülestöötamiskulusid.
Mõnda aega on käinud üsna laiaulatuslik lageraie suure maantee ääres, kust tuli ligi paari tuhande tihumeetri jagu erinevaid sortimente, sealhulgas väga suured virnad suhteliselt peenikest hall-leppa. Kui minu silma järgi liiga noor kuusetukk ka lageraiesse läks, viskasin metsaregistris pilgu selle kinnistu takseerandmetele. Selgus, et lepik oli hinnatud 45-aastaseks, samas kõrval kasvavad peened kuused aga 70-aastateks. Jäin neis andmetes kahtlema.
Minu metsas on poole nooremad, 40-aastased kuused palju jämedamad ja kõrgemad kui need seal maantee ääres olid, mis maha võeti. Mullastik meil üsna ühesugune, vahemaa vaid 2-3 km. Eks taksaatorid hinda metsa vanust erinevalt, mis muidugi on imelik. Hall-lepikuga on iseasi, tüved võivad jah peeneks jääda, kui puud liiga tihedalt omavahel konkureerivad.
Pildil olevad virnad pole eespool jutuks olnud metsast pärit, see on ühe teise erametsa materjal.
Selliseid koguseid ja sellise kvaliteediga puitu nagu riigimetsast raiutakse, talukarjamaadele isekasvanud metsast ei saa. Küll aga annavad sellised erametsad teenust pakkuvatele metsafirmadele ja masinatele tööd. Kui omanikeks on kaugel elavad inimesed, siis piirdubki nende huvi vaid võimaliku omanikutulu saamisega. Kaugel elaval inimesel pole mahti päranduseks saadud metsaga lähemalt tutvuda, talle ei kasva see mets „külge“ ega poe hinge, nagu neile inimestele, kes alaliselt temaga koos elavad. Nii on.
