Mu lapsepõlvekodu maadel oli kunagi metsade vahel seitse põldu, kokku ligi 4 ha. Iga põllu vahel oli kraav, esimese ja seitsmenda ääres vastu metsa aga kiviaiad ning põldude tagumistes otstes äravoolukraav.
Minu mäletamine ulatub tagasi kolhoosieelsesse aega, kui nendelt põldudelt tegime loomadele heina. Olen lapsena seal valge hobusega looreha peal heina kokku riisunud. Rõukudesse või „torilastele“ tõstsid heina vanemad inimesed. Pärast heinaaega karjatati seal loomi.
Mainisin eespool torilast ja oleks huvitav teada, kas või kus sellist sõna veel kasutati. Meil teati, et naabritel Tori kandis olevat lattidest kokku pandav kolmnurkne heinarõuk. Sealt siis nimi. Meil Vändras tõsteti vili või hein kuivama varem valmis tehtud purelite peale ja saadi kärbis. Võimalik, et mõlemad sõnad on pärit kohalikust murdest. Purel koosneb kahest kolme horisontaalse latiga redelist, mis moodustavad ülevalt kokku seotuna viilkatuse moodi varjualuse, kust õhk vilja- või heinakärbise vahelt läbi käib. Kärbise all meeldis lastel mängida, sinna võis kasvõi magama heita.
Need on lood, mida pole jõudnud ei oma lastele ega ka lastelastele rääkida. Aga peaksin, sest mäletan.
Praegu on endised seitse põldu kõik metsaga kaetud. Maade tagastamise järel oli kraavidel palju hall-leppa, mida sai järjest maha võtta ja küttepuudeks teha. Kraavidele jäi kuuski kasvama ja põldudele istutasime neid mitmel aastal juurde. Rohu niitmist ja hooldamist on olnud palju. Viljakal mullal kasvavad hästi nii rohi kui puud.
Nüüd on piki esimest, neljandat ja seitsmendat põldu liikumisrajad, mis viivad tagapool asuvasse metsa. Püüan radu kinnikasvamisest lahti hoida ning igal sügisel sealt pika rohu ja tärganud võsa maha niita. Praegu sellega jõudumööda tegelengi. Niites jätan sõnajalapuhmaid kasvama, nad on praegu veel rohelised ja ilusad. Siin-seal leian ka sõstrapõõsaid, isegi tikreid ja neidki vaid kärbin, kuid üleni maha ei lõika. Metsa piiril kasvab palju näsiniint.
Selline on mu esiisade maa ja minu sünnikodu. Maa, mida enne mind on vähemalt viis sajandit hoidnud ja harinud mu esiisad, on erilise väärtusega ega ole müüdav.
