Remmelgate kiusamisest


Remmelgate kiusamisest

Pilt on minu metsa ühest 20+ a. vanusest noorendikust, kus kolhoos vahetult enne maade tagastamist oli teinud lageraiet ning mis uuenes looduslikult üllatavalt hästi. Mõni aasta tagasi lasin seal teha valgustusraiet, mille käigus sai lehtpuid vähemaks võtta, kuid siis jätsime minu soovil remmelgad noorendiku vahele kasvama. Ma kartsin, et kui need maha võtta, kasvavad kännuvõsudest hoopis tüütumad pajupõõsad, ühe tüve asemel terve hulk laiutamas. Nüüd aga sain aru, et kiirekasvulised ning juba puu mõõtmeid omandavad remmelgad hakkavad noorendikus oma laiutavate võradega liiga palju ruumi võtma ja teisi puid ahistama.

See noor mets asub otse värskelt tehtud raielangi kõrval, seepärast palusin saemehel pärast tööd natuke neid remmelgaid kiusata ja tüvesid koorida. Kokku kasvab noorendikus kümmekond sellist remmelgat. Varem pole ma remmelgate pikaajalist suretamist proovinud, küll on see okshaaval kuivamise meetod aidanud lahti saada suure võraga haabadest, jättes teised puud rikkumata.

Tegelikult proovis noorendiku hooldaja tookord võsasaega mõne remmelga tüvesid ümbertringi kuni südamikuni läbi lõigata küll, kuid see ei mõjunud üldse. Lõikekohad on praegugi näha, puud pole teinud teist nägugi. Kas seekordne koorimine mõjub, saab alles paari-kolme aasta pärast teada.
Kui plaan peaks õnnestuma ja remmelgad hakkavad kuivama, siis oksad kukuvad pikapeale ise alla. Kui ümberringi teised puud suuremaks saavad, ei sega püsti jäänud kuivad remmelgatüükad oma naabreid enam sugugi. Selline on minu mõte, kuid kas nii ka läheb, selgub kunagi hiljem.