Metsamajandamise hea tava kohaselt võiks minu meelest praeguseks olla raietööd metsas lõpetatud ja omanikud uue metsa istutamisega ametis. Aeg on selleks sobiv ja muld taimede kasvama hakkamiseks parasniiske.

RMK suuremahulistesse metsaraietesse võib suhtuda nii või naa, kuid majandamise positiivsem pool seisneb RMK-l selles, et raiesmikele istutatakse uus mets ning seda ka hooldatakse järjekindlalt. Neis asjus võiksime meie, erametsaomanikud, eriti aga mitmed eraõiguslikud metsafirmad, küll riigimetsalt eeskuju võtta.

Poolest aprillist peaks riigimetsas ametlikult kehtima kevadine raierahu ja miks ei võiks seda järgida ka erametsaomanikud. Teedelagunemise aeg veel kestab, linnud saabuvad pesitsusaladele ja kevadine puidu kvaliteet pole enam see mis talvehooajal. Mõningasi metsahooldustöid kannatab veel teha seni, kuni puud lehte hakkavad minema, kuid selle juures on oht häirida maas ja põõsastes pesitsema hakanud linde. Tasub silmad hoolikalt lahti hoida, et võsakaga töötades maas pesal hauduvat laanepüüd või tedreemandat sealt ära ei peletaks. Metsarahvas võiks senisest rohkem proovida loodusega käsikäes elamist, siis käib ka nende endi käsi tulevikus paremini.

Kui ma täna riigimetsas istutajaid nägin, hüppasin üle kraavi tööd lähemalt vaatama. Naised kiitsid, et jahe ilm ja niiske muld on just see, mis metsaistutuseks sobib. Taimed on ilusad ja lankidel maapind ette valmistatud.

Kas tänavu erametsadesse istutamiseks taimi piisavas koguses jagub, sellega pole ma praegu kursis, sest ise ma sel kevadel kuuski ei istuta, ainult mõned noored künnapuud kavatsen kodumetsa suure künnapuu alt välja kaevata ja jõe lähistele ümber istutada. Kuusemetsa olen aastatel 1998-2012 järjest väga palju istutanud ja võin nüüd kiidelda ilusate noorendikega.