Praegu on kukkumise kõrgaeg. Kukuvad ainult isaslinnud, meelitades ligi emaseid. Pesa käod ei ehita, ainult lustivad. Emased aga munevad. Kuhu?

Kägu kutsutakse pesaparasiidiks, sest emaslind muneb suve jooksul peaaegu 20 muna ja iga muna poetab ta erinevasse võõrasse pessa. Sealjuures on pesaomanikud enamasti käost kordades väiksemad. Kui juhtub käomuna sellise linnu pessa, kes võõrast muna sealt esimese hooga välja visata ei märka, vaid asub vaprasti hauduma, siis paari nädalaga koorub käomunast käopoeg. Kui samal ajal juhtuvad kooruma ka pesaomaniku enda pojad, siis esimese viie päeva jooksul püüab käopoeg teistest vabaneda ning tõukab need üle pesaääre välja. Väikeste värvuliste paar aga muudkui toidab aplat ja iga päevaga aina suuremaks kasvavat võõraslast.

Nii need käopojad võõrastes pesades üles kasvatataksegi ning seepärast kutsutakse kägu pesaparasiidiks.

Mulle meenutab kägu rohkem röövlindu, sest ta sarnaneb raudkulliga – vöödiline kõhualune, hall selg, pikk saba. Ainult peenike kõver nokk ei sarnane päris kulli omaga. Kägu toitub peamiselt putukatest, liblikatest, vastsetest ja röövikutest, seega lihatoiduliseks röövlinnuks teda otseselt liigitada ei saa.

Kui pühapäeval metsateel olles kuusekultuuri vahelt kaht halli lindu lendu tõusmas märkasin, läks mõte kõigepealt metstuvidele või lõopistrikele, kuid kui linnud kõrval noortele okaspuudele maandusid ja pikka saba nägin, sai selgeks, et kukulinnud. Läheduses hakkas kolmas kägu kukkuma ja üks suundus hääle suunas puude vahele. Isaslinnud sookaaslasi enda läheduses ei salli. Paigale jääjast tegin eemalt pildi.