Soe ja tormine detsember

Kui neid ridu tipin, ulub akna taga tormituul. Elekter on õnneks alles. Mida iilid metsas puudega teinud on, selgub siis, kui vaatama lähen.

Mõne päeva tagusest ajast, kui taevas korraks ka päikest näitas, on mul üks pilt. Selline noorendik paistab mulle riigimetsast kohe vastu, kui oma metsateed tulles peasihile välja jõuan. Täpselt aasta tagasi, detsembri alguses nägi sama koht välja selline nagu teisel pildil. Härmas puud-põõsad ja natuke lund. Sel aastal pole siinkandis veel kübetki valget olnud, aina vihm ja plusskraadid.

Noorendikus on aasta jooksul ka muutusi märgata. Kevadel tehti seal hooldust ning lõigati võsa. Kuused hakkavad tänu sellele juba natuke välja paistma. Säilikpuud ja tüükad püsisid eelmisel nädalal veel püsti, kuid kas ka pärast nädalavahetuse torme nii on, saab näha.

Mäletan üsna hästi 2005.a. jaanuaritormi, kui meri Pärnut uputas ja jõgi tagurpidi sisemaa poole pressima hakkas. Vesi tuli väikestes jõgedes üle kallaste ning tuul murdis suuri kaldaäärseid puid ka minu jõeäärsel maatükil. Eks ma suure hingevärinaga nüüdki neid kohti vaatama suundun.