Raietööd lükkuvad edasi. Kui ilmaolud lubavad, siis ehk veebruaris proovime.

Lugesin Erametsaliidu värsket pressiteadet, kus sissejuhatuses mainitakse, et erametsaomanikud raiuvad liiga vähe, mille tõttu jääb kasutamata tuhandeid tihumeetreid puitu. Tõepoolest kasvab meil üksjagu väheväärtuslikku lehtpuumetsa, samas tulu andvad raieküpse okaspuupalgi metsad vähenevad jõudsalt. Saepalgi lõikamisega kaasneb ka ladvapoolne peenem ja okslik sortiment, mida varem paberipuuna kõlbas müüa. See turg aga on hetkel null-seisus. Küttepuude turul on samuti ülepakkumine, sest aina vähemaks jääb majapidamisi, kus halupuudega köetakse.


Järelikult on tarvis leida väheväärtuslikule puidule mahukamaid kasutusvõimalusi. Üheks selliseks oleks keskkütte katlamajade laialdasem üleminek hakkpuidule, lisaks soovib Erametsaliit, et taastataks kombineeritud soojus- ja elektritootmise jaamades puidu kasutamine.

Meie siinset asukohta silmas pidades oleks puidu vedu idapiirile Narva elektrijaama kallis ning 20-30 eurosest ostuhinnast jääks pärast ülestöötamist ja ülipikka transporti omanikule vaid pisku. Mis vägi sunnib metsaomanikku raiuma, kui sellest tulu ei saa? Kateldesse minev puit peaks tulema lähemalt, et transpordikulud liiga kõrgeks ei kujuneks. Suuremad soojakatlad on vaid maakonnalinnades ja seal kasutatakse peamiselt hakkpuitu. Haket saab muidugi teha nii okstest kui ka kõigist raiutud nottidest, mis saeveskitesse saata ei kõlba. Hall-lepp, remmelgas, metsakuiv, mädanikuga okaspuu, okslikud ladvaosad – see kõik kõlbab kütteks.

Ligemale kolm nädalat kestnud talvekülm on suurendanud vajadust rohkem ruume kütta ja see paneb paratamatult mõtlema, millest sooja saada ja kuidas tuleb odavam. Maainimesed on harjunud halupuid kasutama, asulate eramajad samuti. Küttepuude valmistajaid ja müüjaid leidub nii erategijate kui firmade hulgas. Mis muud, kui varugem küttepuud juba aegsasti järgmiseks talveks valmis.