Eelmisel nädalal püüdsin erksaid sügisvärve leida, aga metsas neid veel palju pole, kui välja arvata kaskede kollaseks tõmbuvad lehed ja pihlakamarjade punetavad kobarad. Jalakas poetab salaja oma krussi kiskuvad karedad lehed otse puu alla, otsekui häbenedes, et neile pole antud sellist kergust lennelda nagu kollastel kaselehtedel. Õiget öökülma pole olnud ja vahtrad ei taha punaseks värvuda. Nende lehed on pigem pruunid ja kukuvad sellistena ka maha. Ootan, et sügise edenedes ehk mõni vahtrapuu veel leegitsema hakkab.


Kotkad lahkusid territooriumilt umbes nädalapäevad tagasi. Raielangile jäetud säilikpuu oksal istub üksik hiireviu ja passib kannatlikult, et hommikusöögiks mõni hiireke tabada. Kiivitajate parvesid näeb põldude kohal, kus künnitööd käimas. Kogu nädala vältel on kuulda olnud sookurgede ülelendu. Kurvalt kostavad nende lahkumishuiked.

Sügismaastikus on ka üht-teist rõõmustavat. Taliviljaorased on tärganud. Kirevate sügisvärvide otsimise ajal pildil esiplaanile jäänud mullane põlluserv kattus üleöö rohelise orasega.