Sügislehed purjetavad allavett


Sügislehed purjetavad allavett

Kui jälle metsa poole sõitsin, olid lagled põllult läinud. Ju see oli neil üksnes väike vahepeatus. Kiivitajad on endiselt paigal.

Niidan suve jooksul tärganud peenikest haava- ja lepavõsa. Tahan, et uuel kevadel oleksid platsid ja rajad jälle kenasti puhtad. Töö pole raske, kuid aega võtab ikkagi ja mu selg ei lase kuigi pikka päeva teha.


Päris kaua on kestnud ilus värviline sügisaeg. Tuuliseks on läinud, küllap tuleb ilmamuutus. Saared on kõik oma lehed maha poetanud ja nüüd proovib tuul ka teisi puid alasti kiskuda.

Vaatasin sillalt, kuidas järjest uued ja uued kollased lehed kaldalt vette kukuvad ning vooluga edasi purjetavad. Allpool on ees üks jõkke kukkunud puutüvi ja selle taha nad esialgu peatuma jäävad. Veepind on üleni lehtedega kaetud. Kui sadama hakkab ja vesi tõuseb, viib vool sügisvärvid endaga kaasa.