Sel sügisel tuli talvine lumi juba teist korda maha ja külm vaheldub soojemate päevadega. Metsas saab jälle loomade jäljeradasid uurida.

Paar nädalat kannatust ning jõulude tulekuga hakkame uuesti valguse poole liikuma. Tahaks juba, et pime aeg ometi lõpeks ning jääks vähem aega elu-olu üle mõelda.

Külmal ja pimedal ajal kulub rohkem elektrit ning kui arved suuremaks lähevad, tekib huvi neid enne tasumist ka uurida. Teadasaamine aga ei mõju hästi. Ühesõnaga – elektri eest maksame arve kogusummast vaid 40%. Ülejäänud 60% maksame võrguteenuse eest ning taastuvenergia ja aktsiisimaksu. Loomulikult maksame veel riigile 20% käibemaksu ja seda kõike saab kokku päris palju. Igasugune elektripakettide vahetamine on selle kogusumma juures paljas häma, eriti väiketarbija jaoks. Ettevõtluse kulude juures, kui tarbimine on suur, siis ehk tasub kaaluda.

Aasta tulusid ja kulusid kokku võttes peab erametsaomanikul üks rahapakk maksude tasumiseks kõrvale pandud olema. Lugedes, kui palju vähem oma metsatulult maksavad makse meie lõunanaabrid Lätist ja Leedust, siis kaob igasugune isu metsa raiuda. Ei, see pole looduskaitse, kes metsaomaniku leiva ära võtab, nagu Pärnu Postimees nädal tagasi kirjutas, see on ikka meie oma armsa riigi maksuamet. Looduskaitse on hambus suuromanikel, firmadel, minul igatahes mitte.

Tahaks ju olla oma kodumaa patrioot, kuid kui näiteks üpris tagasihoidlikult pensionilt peetakse tulumaks kinni, metsatulu maksustatakse täie rauaga, FIE-na töötatud aastad pensioni suurust ei tõsta jne., siis tunnen ülekohut. Hädasti on vaja uut pensioniseadust, mis ei lähtuks vaid makstud sotsmaksu suurusest, vaid võtaks arvesse ka kõik töötatud aastad, olgu või kehvema sissetulekuga. Nagu oli see enne praegu kehtivat pensionite arvestamise korda.

Olen mõelnud, et miks pole minult keegi küsinud, kuidas näeb välja 20 aastat kestnud kodune omastehooldus, miks ei viinud ma oma vana ja lootusetult haiget ema hooldekodusse või millest ma ise neil aastatel loobusin. Seda mõistavad vaid need, kes taolise eluga on kokku puutunud, mitte parimais aastais ja materiaalselt kindlustatud seadusetegijad-ametnikud.