Tuul keerutas mulda ja tõukas puid

Kolmapäeval oli paras tuisuilm - sõna otseses mõttes. Hiljuti külvatud ja alles tärganud heinapõldudel, kust nii rullid kui kivikorjajad olid üle käinud, keerutas tuul kuiva mulda piki välju nagu veebruarituisk lund. Selline maru tähendas seda, et ega metsapuudki puutumata jää.

Üht-teist ka nägin. Riigimetsa värske lageraie kõrval kasvama jäetud eraldisel on koos juurtega ümber lükatud puid üksjagu, seemne- või säilikpuudeks mõeldud kaski ja haabu on kõigil lankidel maas. Minu meelest on neid nüüd pikali rohkem kui lankidele püsti jäänuid.

Oleks minu tegemine, veaksin puud kohe välja, sest värsketel lankidel oksavaalud olemas, uuendustööd alles järgmistel aastatel tulemas, pinnas tahenenud ja tormipuit veel kvaliteetne. Kuid riigimetsas vist jäetakse tormimurd langile, ma täpselt nende majandamisvõtteid ei tunne. Küll aga tuleks langi kõrval kasvavalt eraldiselt viltu vajunud või pikali puud sanitaarraie korras ära koristada, sest seal on ka kuuski, mis üraskeid korjama hakkavad.

Käisin natuke ka oma metsas ringi, kuid peale üheainsa murtud kuuse (pildil) ma seekord rohkem ei leidnud. Seegi oli latvapidi sihile langenud ja saab hõlpsasti kätte.

Igasse nurka ma siiski vaatama ei jõudnud, kuid vähemalt korraliku täiusega vanas metsas ühtki murtud puud ei olnud. Kuna naabrid pole oma erametsas suuremahulisi lageraieid teinud, siis ehk ei saa tuul meievahelisi piire ületades nii suurt hoogu sisse kui värskelt auklikuks raiutud riigimetsas möllates.