Tuuleheite puud lageraielangil

Päike tuli korraks välja ning kasutasin võimalust end veidi tuulutamas käia. Sammusin piki riigimetsa sihti, mille säilimise nimel ma aasta tagasi oli tuliselt võidelnud. Siht on siiani heas seisus püsinud, porisel ajal pole õnneks masinatega rööbatud.

Vahepeal tehti lageraie kõrval kasvama jäänud metsaeraldistel sanitaarraiet, sest nagu oligi mitme järjestikuse lageala tekkimise järel arvata, lükkas tuul metsa äärde kasvama jäänud puid pikali. Need koristatigi enne sügisvihmade tulekut ära ja veeti metsast välja.

Lageraielankidel tehti suvel ka maapinna ettevalmistust, sest kevadel hakatakse sinna uusi metsataimi istutama. Kõik ongi nagu peab, kuid mind vaevab küsimus, miks sanitaarraie käigus ei koristatud langilt ära pildil olevaid tuuleheite kaski. Suured ilusad puud koos juurtega pikali, vanad oksavaalud veel tip-top olemas, kustkaudu puudele ligi pääseks.

Erametsaomanikuna oleksin kindlasti sellised puud enne metsaistutust ära koristanud, kasvõi küttepuudeks teinud. Kuid riigimetsas vist peavad need säilikpuudena kasvama jäetud puud jääma sinnapaika, ei tohi puutuda, mis sest, et pikali maas. Minu arvates on edaspidist kultuuride või noorendike hooldust silmas pidades taolised heitepuud vähemalt kümmekond aastat tüliks jalus, enne kui seened ja putukad puidu lagundavad. Ka püstised puujuured ei saa oma pessa tagasi kukkuda, sest nad on tüve küljes kinni.

Minusugune isehakanud metsaomanik tahaks kuulda põhjendust, miks säilikpuid ka maha murtuna alles hoidma peab. Äkki see sertifikaat, mida RMK puhul hoolega jälgitakse, sunnib? Riigimetsas jäid kõik raidmed nagunii veoteede alla, neid ei toodud hakke tegemiseks metsast välja, nagu paljude erametsa raiete puhul toimitakse. Seega peaks kõdunema hakkavat biomassi langil piisavalt olema.